Atoopiline dermatiit on keeruline ja krooniline haigus, mille ravimine nõuab meditsiinialast professionaalsust ja toimetulekuks ka ühiskondlikku toetust. Ravi ja hoolduse üldjuhised pakuvad leevendust kõigile, nii suurtele kui ka väikestele. Õnneks on viimastel aastatel lisandunud uudseid raviviise ja haiguse leevendajaid, nagu uued täppisravimid ja AEGIS-töödeldud siidfibroiinpesu, mis kaitseb nahka välisärritajate eest.
Atoopilist dermatiiti ehk atoopilist ekseemi peetakse üheks levinuimaks põletikuliseks naha haiguseks. Tegemist on intensiivselt sügeleva nahalööbega, mida põeb maailmas ligikaudu 20 protsenti lastest ja noorukitest ning 10 protsenti täiskasvanutest. Eri geograafilistes piirkondades ja riikides haigestumus varieerub. Arenenud riikides on haigestumus jõudnud nn platooni, mujal kulgeb haigestumus ja levimus aga tõusujoones. Tervise arengu instituudi andmetel on Eestis viimase kolme aasta jooksul atoopilise dermatiidi diagnooside arv kasvanud 10,4 protsenti, jõudes 22 140 juhtumini.
Atoopilise dermatiidi sümptomid on mitmekesised ja raskusaste võib ulatuda episoodilisest lööbest püsiva ulatus liku nahapõletikuni. Seepärast võib haiguse kerge vorm jääda ka diagnoosimata, kui sellega arsti vastuvõtule ei pöörduta. Õnneks on enamikul lastel atoopilise dermatiidi kulg kerge ja paljudel möödub haigus vanusega.
Selle haiguse kulg on igaühel individuaalne ja pikaajalises raviplaanis tuleb sellega kindlasti arvestada: kuidas iga haige kogeb oma haigust ja millise jälje jätab see tema vaimsele tervi sele. Samuti on haigus äärmiselt varieeruv.
Pakkudes adekvaatset nahahooldust ja ravi, on võimalik tagada haigetele ja nende peredele parem elukvaliteet. Toetavad pereliikmed, mõistev suhtumine lasteaias, koolis, tööl ja ühiskonnas aitavad kaasa paremale ja kestvamale ravitulemusele, sest atoopiline dermatiit on igas mõttes väga keskkonnatundlik terviseprobleem.
Tekkepõhjused ja Ravi
Uuringud on näidanud, et atoopilise dermatiidi puhul on tihti tegemist pärilike muutustega nahas, mis muudavad
selle haavatavamaks ärrituste suhtes, ning immuunsüsteemi üliaktiivsusega, mis põhjustab põletikke. Peale selle on oluline roll haiguse arengus keskkonnatingimustel, nagu saaste, tolm ja allergeenid.
Atoopilise dermatiidi baasravi on nahahooldus baaskreemidega, millele lisanduvad niinimetatud teise raviastmena kortikosteroidkreemid, mis aitavad kontrollida põletikku ja sügelust.
Kortikosteroidkreemide ebaratsionaalne kasutamine tähendab ühtaegu nii liialdamist kui ka alaravi. Nende kasutamisel on kindlad reeglid, mida tuleb arstil haigele selgi tada. Universaalne reegel on, et üks sõrmeotsaühik ehk 2,5 cm ravikreemi katab umbes kahe peopesa suuruse ala. Kortikoste roidide väära kasutamise korral võivad tekkida nakkused, nahk võib õheneda ja tekkida laienenud kapillaarid ehk tele angiektaasiad ning venitusarmid ehk striiad. Alakasutamine loob eelduse kroonilise põletiku tekkeks.
Baaskreemide regulaarne kasutamine võimaldab pikendada hormoonkreemide tarvitamise intervalle ja on steroide säästva mõjuga.
Paljud lapsevanemad on siiski mures kortikosteroidide kõrvaltoimete pärast ning sellega tuleb kindlasti tegeleda, et nii väike kui ka suur haige saaksid tõhusat ravi. Igast ravimist tuleb võtta parim.
Atoopilise dermatiidi raviks kasutatakse veel kaltsineuriini inhibiitoreid, mis on hormoonivaba ehk hormoone säästev alternatiiv. Üldravis saab teha ka valgusravi ning raskematel juhtudel suukaudset või süsteravi.
Nahahooldus ja korrapärane kreemitamine on ajamahukas tegevus, mis jääb täielikult haigete ja perede õlule, seda ka rahaliselt.
Uuendused nahahooldused ja Ravis
Atoopilise dermatiidi ravi kohta tehtavad teadusuuringud on pidevas arengus.
Eestis uudne, aga Euroopas juba 2009. aastast kasutusel funktsionaalne AEGIStöödeldud siidfibroiinpesu kaitseb nahka välisärritajate eest ja on eriti mugav väikestele lastele. Siledad riided ning ärritavate kangaste ja kiudude vältimine on naha ärrituse ärahoidmiseks hädavajalikud. Atoopilise dermatiidi ravijuhistes antakse naha vastu puutuvate tekstiilide (pesu, voodipesu) kohta soovitusi, käsitletud on ka mugavat ja kerget AEGISkattega pesu. See on patenteeritud siidfibroiinkangast valmistatud ja antibakteriaalse töötlusega funktsionaalne pesu, mis biosobitub nahaga. DermaSilk on silmkoes kootud puhas siidfibroiin, millel on AEGISkate. Materjalil on antibakte riaalsed omadused ja see käitub nagu teine nahk, seistes hea ka termoregulatsiooni eest. Selline funktsionaalsest tekstiilist pesu parandab kõvasti ka atoopilist dermatiiti põdejate unekvaliteeti, aidates vältida sügeluse ja sügamise tsüklit.
Rõivaste puhul pole kortikosteroidkreemide kõrvalnähte ega kasutuspiiranguid. Kuigi need ei asenda meditsiinilist ravi, on hea hoolduse ja pesuvalikuga võimalik saavutada korti kosteroidsäästvat efekti, st kasutada vähem hormoonkreeme. Kombineerides DermaSilki teiste ravimeetoditega, võib see pakkuda tõhusat abi.
Uusim ravisuund on täppisravimid – praegu saab neid manustada kas süstide või tablettidena. Nõudlust oleks ka uutele välispidistele ravimitele ja uuringud selles osas käivad.
Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tallinna lastehaigla dermatoloog, dr Maie Jürisson:
“Eestis nagu ka mujal arenenud maailmas lähtub ravikäsitlus ravijuhistest, mille on välja töötanud ja kasutuseks vastu võt- nud meditsiiniteadlastest-arstidest koosnevad eksperdirühmad. Juhistesse koondatakse teadusuuringute tulemused ja paljude arstide praktilised kogemused. Tervisekassa rahastab ravijuhistes soovitatud ja tõenduspõhiseid ravimeetodeid ning ravimeid. Viimastel aastatel on hakatud rahastama mitmeid uudseid ravimeid ning loodame, et nii see ka jätkub.
Kortikosteroide ja kaltsineuriini inhibiitoreid saab osta apteegist soodusretseptiga. Tervisekassa rahastab ka valgusravi ja atoopilise dermatiidi bioloogilisi ravimeid, mis sihivad spetsii- filisi põletikumehhanisme ja pakuvad tõhusat ravi eriti raskete atoopilise dermatiidi juhtude korral. Ravimite kompenseerimine on aidanud leevendada perede koormust, arvestades, et uued ravimid on kallid: ravi hind ühes kuus ulatub 500–1000 euroni. Tõhus ravi on aga oluline elukvaliteedi tagamiseks, eriti peredele, kus lapsed põevad rasket atoopilist dermatiiti.”
Mõju igapäevaelule
Atoopiline dermatiit mõjutab oluliselt laste ja noorte igapäevaelu, ulatudes kaugemale kehalistest sümptomitest, nagu sügelus ja nahaärritus. Pidev sügelus, unetuse tõttu halvenenud tervislik seisund ja naha igapäevane hooldamine kujutavad endast haigele suurt koormust. Unetutest öödest ja pidevast naha kihelusest tulenev väsimus võib tugevalt mõju tada igapäevast energiataset ja keskendumisvõimet. Peale selle võivad sügelus ja nahaärritus soodustada kergesti ärrituvust ja närvilisust, tekitades tihti vaimset ja emotsionaalset väsimust.
Noored, kellel on atoopiline dermatiit, seisavad sageli silmitsi ka sotsiaalse sildistamise ja välimusega seotud probleemidega. Haiguse ägenemise ajal võivad nad tunda häbi ja madalat enese hinnangut oma naha välimuse pärast. See võib viia isegi teatud tegevuste vältimiseni, nagu sportimine või kehalise kasvatuse tunnid, kus nahka ärritavad riided ning higistamine võivad sügelust ja põletikku veelgi halvendada. Sotsiaalne isolatsioon ja ebamugavustunne teatud riiete või jalanõude valikul on igapäevaelu katsumused, mis muudavad noorte suhtlemis võimalused ja seltsielus osalemise keerulisemaks.
Võrreldes oma eakaaslastega hindavad atoopilise dermatii diga lapsed enda elukvaliteeti madalamaks, isegi kui haigus
ei ole ägenenud. Krooniline sügelus, halb uni ja pidev hooldus toovad kaasa vaimse ja füüsilise kurnatuse, mis on laste arengus ja heaolus tõsine takistus. Kõik need tegurid ei mõjuta ainult lapse elukvaliteeti, vaid ka tema enesehinnangut ja igapäevast toimetulekut.
Lapsevanematele, kes seisavad silmitsi atoopilise dermatii diga, kehtivad järgmised soovitused: võtmetähtsusega on järjepidev ravi ja nahahooldus; on vajalik leida igapäevane naha hooldusrutiin; teadlik peab olema ägenemiste vallandajatest ning meeles tuleb pidada, et allergiatest ei pruugi alati anda selget vastust sellele, mis põhjustab nahapõletiku ägenemist.
Ühiskonnas, lasteaedades ja koolides peaks edenema arusaam, et inimesed on erinevad. Peaksime lasteasu tustes kujundama mõistva suhtumise, et atoopilise dermatii diga lapsed saaksid rahulikult oma nahka hooldada, ilma et neid häbistataks või narritaks. Lapsed, kellel on krooniline nahahaigus, vajavad oma eakaaslastelt rohkem toetust ja mõistmist.
Kaasuvad haigused
Üsna paljudel koolilastel kaasub atoopilise dermatiidiga õietolmuallergia, mis väljendub nn heinanohuna. Kui allergee niks on ka toatolmulest, siis võib kaasuda allergiline riniit ehk allergiline nohu. Atoopilise dermatiidi korral on suurenenud ka astma kujunemise risk. Atoopilise dermatiidiga lapsed põevad sagedamini külmetushaigusi.
Imikutel ja väikelastel võib haigusega kaasuda toidu allergia: mida raskem on atoopilise dermatiidi kulg, seda suurem on toiduallergia võimalus. Suurematel lastel ja täiskas vanutel esineb koos atoopilise dermatiidiga kroonilist stressi ja depressiooni, samuti ülekaalulisust. Atoopilise dermatiidiga lapsed põevad sagedamini külmetushaigusi. Haigus võib tugevalt mõjutada ka laste psüühilist heaolu.